| Detsembri keskpaigas käivitub Ida-Virumaal esimene katlamaja, mis ammutab soojusenergiat mahajäetud kaevandustesse valgunud veest. | |
| |
Ida-Virumaa vanu põlevkivikaevandusi saab energiaallikana kasutada isegi aastakümneid pärast viimase labidatäie põlevkivi ammutamist. Terve hulk niisuguseid kaevandusi on nimelt täitunud veega, mis püsib aasta ringi stabiilsel temperatuuril – umbes 7–8 kraadi juures. | |
| |
| Keegi pole oma silmaga näinud, mismoodi vanadest kaevandustest tekkinud allmaajärved välja näevad, kuid neis leidub miljoneid kuupmeetreid vett. | |
| |
| Kui seda vett tasapisi kaevandusest välja pumbata ning selles leiduv soojus üle kanda katlamaja küttesüsteemi, on maapõuest võimalik ammutada märkimisväärses koguses energiat. Soojuse ära andnud vesi juhitakse tagasi kaevandusse, kus ta uuesti soojeneb ning oma energiasisalduse taastab. | |
| |
| |
| |
| Veeküte odavam kui õliküte | |
| |
Kaheksakraadisest veest 10 MW soojuse kättesaamiseks läheb tarvis 2148 kuupmeetrit vett tunnis. Mäetaguse valla eksperimentaalne katlamaja, mis
15. detsembri paiku tööd alustab, loodab maapõuest ammutada tuhat megavatt-tundi aastas. | |
| |
| Mäetaguse valla Kiikla alevit hakkab kütma suletud Sompa kaevanduse veereservuaar. “Seda sooja hakkavad kasutama neli suurt elumaja, rahvamaja ning lastekodu kaks maja,” loetleb Mäetaguse vallavanem Aivar Surva uudsele küttele üle minevaid hooneid. | |
| |
| Soojuspumpade rakendamine vähendab fossiilsete kütuste osakaalu nende majade kütmisel vaid veerandile, vastavalt vähenevad ka heitgaasid. | |
| |
| Soojuse kättesaamiseks vajaliku torustiku, pumpade, katlamajahoone, veetrassi ja elektrialajaama rajamiseks on vald koos keskkonnainvesteeringute keskusega kulutanud 8 miljonit krooni. | |
| |
| “Kuid ikkagi peaks veeküte olema kaks korda odavam kui kerge kütteõliga kütmine,” sõnas vallavanem. | |
| |
| Tema sõnul ootavad ka ümberkaudsed vallad eksperimendi tulemusi, sest kaevandustesse kogunenud vee kütmiseks kasutamise võimalusest on kõneldud juba 1990. aastate lõpust. | |
| |
| Lisaks Sompa kaevandusele on veega täitunud ka Ahtme ja Tammiku kaevandused, osaliselt on vett täis kaevandus nr 4, kaevandus nr 2, Käva ja Käva 2 kaevandused, Kohtla ning Kukruse kaevandused. Ka Maardu-lähedane vana fosforiidikaevandus peaks olema üle ujutatud. | |
| |
| “Usun, et kaevanduste abil kütjaid oleks teisigi,” arvas vallavanem Surva. | |
| |
| Ta lisas, et detsembris käiku minevaid soojuspumpasid saab muretult kasutada 30 aastat järjepanu isegi siis, kui Sompa kaevandusse tilkagi vett juurde ei tule. | |
| |
| Tegelikult aga seda muret ei ole, sest suurvee ajal on kaevandus veest nii tulvil, et isegi kütmiseks ära kasutatud vee tagasijuhtimisega võib tulla raskusi. | |
| |
| Tallinna tehnikaülikooli mäeinstituudi doktorant Veiko Karu ütles, et eriti suure küttepotentsiaaliga on Ahtme kaevandus. “Sealse vee soojusega saaks kütta Ahtme linnaosa ning torustiku kaudu ka ülejäänud Jõhvit,” rääkis Karu. “Pumbaga saaksime veest kätte baassoojuse, elektrisoojusjaam annaks talvel vajaliku ülejäänud soojuse.” | |
| |
| Karu kinnitusel sisaldavad kaevandused miljoneid kuupmeetreid kaheksakraadist vett, mis on jaotunud kaevanduskambrite vahel. Siiski on maa-aluse vee kogus võrreldav keskmiste järvedega. | |
| |
| “Selline kaevandus kütab igavesti. Nagu igiliikur!” viskas Karu nalja. | |
| |
| Pumbasüsteemide rajamisel tuleb hea seista vaid selle eest, et oma soojuse loovutanud vesi, mis kaevandusse tagasi juhitakse, jõuaks enne uuesti üles pumpamist taas soojeneda. Soojuse annab veele maapinnasoojus, mis omakorda pärineb Päikeselt ja Maa südamest. | |
| |
| |
| |
| |
| |
| Vallavanem Surva nõustus, et teatud mõttes sarnaneb kaevanduseküte Islandil levinud geotermilise vee rohke kasutamisega. Ehkki Islandil ammutatakse maapõuest 40kraadist vett, on meiegi kaevandusevesi tõsiselt arvestatav energiakandja. | |
| |
| Karu sõnul on Rootsis ja Ameerikas ehitatud soojuspumbasüsteeme, mis ammutavad energiat mereveest. | |
| |
| |
