English

Veiko Karu is Teaching Assistant in Department of Mining at Tallinn University of Technology. He is also a PhD student and the topic of his research is relaited modelling of mines and analysing the mining process.

teisipäev, juuni 30, 2015

Tule õpi inseneriks - geotehnoloogia bakalaureuseõpe ja magistriõpe annavad sellele aluse

Tule õpi inseneriks!

Geotehnoloogia
Mis on Geotehnoloogia?
Geotehnoloogia on õpetus maapõue kasutamisest. Geotehnoloogia oma olemuselt koosneb mäendusest ja rakenduslikust geoloogiast.
Magistriõppes omandatakse teadmisi inseneriprojektide koostamiseks, juhtimiseks, uuringu planeerimiseks ja läbiviimiseks, saadakse kogemusi meeskonnatöös, sh rahvusvahelistes projektides ja õppes, õpitakse hindama inseneritöö tulemuste uudsust, majanduslikku efektiivsust, omandatakse kogemusi erialaseks suhtlemiseks vähemalt ühes võõrkeeles





kolmapäev, märts 04, 2015

Mining proposals at Horizon 2020: Brussels meetings

Mining proposals at Horizon 2020: Brussels meetings:



Siin on ülevaade minu Brüsseli tegemistest 16.02.2015 kuni 27.03.2015

reede, detsember 05, 2014

Estonian Mine Water Heat Pump Project Experiences



--
Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko

neljapäev, oktoober 02, 2014

Veeringe nädal Mäeinstituudis



--
Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko

esmaspäev, august 11, 2014

Täiendav vastuvõtt geotehnoloogia erialale 11.-13.08.2014

Tööpakkumisi oluliselt rohkem kui töösoovijaid, huvitav eriala, amet mis hoiab tsivilisatsiooni käigus - see on geotehnoloogia.
--
Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko

esmaspäev, aprill 07, 2014

Tule teeme üheskoos Guinnessi rekordi. Save the date 17.05.2014. for Guiness record!

--
Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko

neljapäev, august 09, 2012

Kaevandamine ja keskkond (2012)

Kogumikus "Kaevandamine ja keskkond" saab lugeda Mäeinstituudi teadlaste uurimustööde teemadel kaevandamist puudutavaid artikleid. Kogumik annab hea võimaluse ennast kaevandamisteemadega kurssi viia.


-- Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko

kolmapäev, juuni 22, 2011

Tule õppima: Geotehnoloogiat, vastuvõtu algus 27.06.2011

Vaata TTÜ-sse sisseastumisinfot veebilehelt:http://vastuvott.ttu.ee/

Geotehnoloogia on õpetus maapõue kasutamisest. Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja mäendus (mäetehnika). Eestis õpetatakse seda ainult Tallinna Tehnikaülikoolis!

Rakendusgeoloogia on inseneriteadus. Rakendusgeoloogia peamised harud on ehitusgeoloogia, hüdrogeoloogia ja maavarade geoloogia.

Rakendusgeoloogilised tööd on geoloogiline kaardistamine, maavarade ja põhjavee otsing, maapõue ja pinnase, s.h saastatuse ja saastekindluse uuring.

Mäendus on õpetus maavarade kaevandamisest. Kaevandamineon  eluks vajalike toodete tegemine maavarast - tegevus, mis algab maavarade geoloogilse uuringuga ja lõpeb toodetud kauba müümisega.  

Mäenduse peamised harud on maavara uurimine, allmaakaevandamine, avakaevandamine ja mäenduslik keskkonnakaitse. Mäendusega haakub jäätmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite, allmaaladude) rajamine.

Geotehnoloogia õppekava on rahvusvaheliselt akrediteeritud. Tule õpi omale huvitav eriala!

--
Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko

reede, aprill 01, 2011

Ülikool tipptegijatele - Tallinna Tehnikaülikool

Ülikool tipptegijatele - Tallinna Tehnikaülikool:

XIX aprillikonverents mäeinstituudis 1. aprillil

1.aprillil 2011 toimus XIX aprillikonverents teemal ''Eesti mere- ja maapõue uuringutest ning arukast kasutamisest.''

Konverents toimus Küberneetika majas, Akadeemia tee 21. Pooled ettekanded ja teesid olid traditsiooniliselt Mäeinstituudist - Eesti rakendusgeoloogia ja mäendusuuringute keskusest.


Kava, ettekanded ja teesid asuvad veebilehel mi.ttu.ee/aprillikonverents2011

Aprillikonverents 2011. Veiko Karu "Mida teha kaevandatud maavaraga?", 01.04.11

Aprillikonverents 2011 ettekanne.

Päevakava on leitav siin

Karu Kaevandatud Maavara Aprillikonverents2011


--
Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko

reede, märts 04, 2011

"Elurikkus - Elus rikkus" - Talveakadeemia 2011, 04...06.03.2011

Üheksandat aastat toimuv tudengite konverents TalveAkadeemia avab tänavu läbi erinevate valdkondade elurikkuse temaatika. "Räägime konverentsil bioloogilisest mitmekesisusest nii, et see on mõistetav ja huvipakkuv ka majandus- ja sotsiaal- ning miks mitte ka kunstiteaduste üliõpilastele", ütles TalveAkadeemia 2011 projektijuht Evelin Aavik.


Suulise ettekande teeb TTÜ mäeinstituudi assistent Veiko Karu - Kaevandusvee kasutamise potensiaal soojusenergiana

Samuti toimub Mäeinstituudi eestvedamisel grupitöö, mille juhendaja on TTÜ mäeinstituudi assistent Mall Orru - Eesti turba kui bioloogiliselt mitmekesise ja humiinaineterikka maavara kasutamise võimalused SPA-des ning kodusteks protseduurideks


Otseülekanne
TalveAkadeemia konverentsi on võimalik jälgida läbi TalveAkadeemia (www.talveakadeemia.ee) ja Tallinna Ülikooli (www.tlu.ee) veebi.
Esmakordselt on võimalik ka konvrentsi vaadata suurelt ekraanilt. Ühine avalik vaatamine toimub reedel algusega kell 12, Tallinna Tehnikaülikooli ruumis IV-200.


-- Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko

reede, veebruar 04, 2011

TalveAkadeemia konverents - "Elurikkus - elus rikkus", Pühajärve Puhkekeskus, 04...06.03.2011

TalveAkadeemia 2011 konverents - „Elurikkus - elus rikkus“

Kutsume Sind osalema elurikkuse teemale keskendunud TalveAkadeemia 2011 teaduskonverentsile. Konverents toimub 4.-6. märtsil 2011 Pühajärve Puhkekeskuses.

Ootame konverentsile osalema Eesti ülikoolide bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilasi kõikidest valdkondadest.

Konverentsi kõik kolm päeva on täis huvitavaid ettekandeid ja sisukaid arutelusid. Avaesinejana astub üles Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Olle Hints, kes kõneleb elurikkuse ajaloost, liikide tekkest ja hävimisest. Lisaks esineb sel aastal ka väliskülaline IUCN-ist (Maailma Looduskaitseliit) - Russell Galt - kes räägib sellest, millised on puutepunktid elurikkuse ja inimese vahel. Üles astuvad oma ettekannetega ka TalveAkadeemia 2011 teadusartiklite konkursi finalistid ning kuulutatakse välja ka võitja.

Konverentsi sisu pakub midagi igale maitsele, sest valida on 11 põneva grupitöö vahel. Võimalus on kuulata Fred Jüssiga loodushääli, õppida tundma hõimurahvaid Fenno-Ugria asutuse esindajate juhendamisel või näiteks hoopis analüüsida miks on vaja võtta alasid kaitse alla. Lisaks toimub laupäeva õhtul paneeldiskussioon teemal „Mis on elurikkuse väärtus?“.

Konverentsipäevi jääb aga mõlemal päeval lõpetama meeleolukas õhtuprogramm. Reede õhtul saavad huvilised vaadata Riho Västriku filmi “Reis Leena lätetele” ning laupäeva õhtul saab tantsida Ska Faktori saatel.

Konverentsil osalemiseks on vajalik kirjutada lühike motivatsioonikiri. Kui tunned, et konverentsi sisu on huvitav ja ei taha sellest ilma jääda, siis haara sulepea. Ootame, et Sa kirjutaks, miks soovid osaleda (huvitab kindel esineja, teema on seotud lõputööga jne).

Konverentsil osalemine annab võimaluse kohata huvitavaid inimesi, laiendada silmaringi elurikkuse teemal ning veeta ideederohke nädalavahetus maalilises Lõuna-Eestis.

Registreerimine toimub 14.-18.veebruar!

Rohkem infot programmi ja registreerimise kohta leiab TalveAkadeemia kodulehelt www.talveakadeemia.ee

TalveAkadeemia meeskond
info@talveakadeemia.ee


--Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko

kolmapäev, jaanuar 26, 2011

Kuula KUKU-st: kuidas kaevandusvee abil tuba soojaks saada


Kuula KUKU-st: kuidas kaevandusvee abil tuba soojaks saada

Selle nädala saate Loodusajakiri esineja KUKU raadios on TTÜ mäeinstituudi doktorant Veiko Karu, kes räägib oma Horisondi artklist kaevandusvee kasutamise kohta soojuspumba soojusallikana ("Vana põlevkivikaevandus on jätkuvalt energiaallikas"), aga veidi ka mäeinstituudist, esmajoones seal mullu avatud mäemuuseumist, ning peatsest järjekordsest Eesti mäekonverentsist, mis seekord on samuti kaevandusvete teemal. Teda küsitleb Toomas Jüriado.


Veiko Karu "Vana põlevkivikaevandus on jätkuvalt energiaallikas", Horisont 1/2011


Loodusajakiri 2011-01-27

Saade on lindistatud TTÜ Mäeinstituudis, kõneleb instituudi doktorant Veiko Karu, kes on kirjutanud jaanuarikuu Horisonti loo kaevandusvete kasutusest soojuspumpade soojusallikana. Peale selle teema tuleb juttu ka mäeinsituudist, seal asuvast mäemuuseumist ning kevadel toimuvast järjekordsest Eesti mäekonverentsist. Veiko Karu küsitleb Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado.

(Toomas Jüriado)

Link allalaadimiseks


Loodusajakirja saade KUKU raadios

Saatejuhid Toomas Jüriado

Saate aeg Neljapäev kell 10:00-10:15; Neljapäev kell 21:30-22:00 (kordus); Laupäev kell 17:30-17:45 (kordus)

laupäev, jaanuar 15, 2011

Veiko Karu "Vana põlevkivikaevandus on jätkuvalt energiaallikas", Horisont 1/2011

Vana põlevkivikaevandus on jätkuvalt energiaallikas

Veiko Karu

Eesti ei oleks energeetiliselt sõltumatu, kui meil ei oleks põlevkivi. Energiat võime seejuures ammutada isegi suletud põlevkivikaevandustest, kui oskame ära kasutada neisse koguneva vee.

Põlevkivi on Eestis kaevandatud enam kui 90 aastat, selle ajaga on maa alt välja veetud enam kui üks miljard tonni põlevkivi. Lisaks põlevkivile on välja veetud põlevkivikihindi lubjakivikihid - neist on moodustunud aheraine mäed, mis nüüd ilmestavad Ida-Virumaa loodust. Põlevkivivaru ammendumisel kaevandus suletakse ja see täitub aja jooksul veega. Mida selle veega teha?

Tervet artiklit loe ajakirjast või siitsamast 6 kuud pärast ajakirja ilmumist!


http://mi.ttu.ee/doktorandid/

--
Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko

esmaspäev, jaanuar 10, 2011

Energia- ja geotehnika doktorikooli Winter School Pärnu 2011, 10...15.01.2011

Osalen doktorikooli konverentsil.

Konverents: Winter School Pärnu 2011,10...15.01.2011
Ettekanne: Underground water pools as heat source for heat pumps in abandoned oil shale mines in Estonia

Ülevaade toimuvast

1. Algas Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents, Winter Scool Pärnu 2011



http://mi.ttu.ee/doktorandid/





Veiko Karu -Ettekanne teemal "Underground water pools as heat source for heat pumps in abandoned oil shale mines in Estonia"
Veiko Karu Dockool Heat Source



--Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko

neljapäev, november 11, 2010

Kaevandusvesi hakkab kütma majasid soojaga

Ida-Virumaast saab väike Island: kaevandusevesi kütab maju 11.11.2010 Alo Lõhmus
Detsembri keskpaigas käivitub Ida-Virumaal esimene katlamaja, mis ammutab soojusenergiat mahajäetud kaevandustesse valgunud veest.

Ida-Virumaa vanu põlevkivikaevandusi saab energiaallikana kasutada isegi aastakümneid pärast viimase labidatäie põlevkivi ammutamist. Terve hulk niisuguseid kaevandusi on nimelt täitunud veega, mis püsib aasta ringi stabiilsel temperatuuril – umbes 7–8 kraadi juures.
Keegi pole oma silmaga näinud, mismoodi vanadest kaevandustest tekkinud allmaajärved välja näevad, kuid neis leidub miljoneid kuupmeetreid vett.
Kui seda vett tasapisi kaevandusest välja pumbata ning selles leiduv soojus üle kanda katlamaja küttesüsteemi, on maapõuest võimalik ammutada märkimisväärses koguses energiat. Soojuse ära andnud vesi juhitakse tagasi kaevandusse, kus ta uuesti soojeneb ning oma energiasisalduse taastab.
Veeküte odavam kui õliküte
Kaheksakraadisest veest 10 MW soojuse kättesaamiseks läheb tarvis 2148 kuupmeetrit vett tunnis. Mäetaguse valla eksperimentaalne katlamaja, mis
15. detsembri paiku tööd alustab, loodab maapõuest ammutada tuhat megavatt-tundi aastas.
Mäetaguse valla Kiikla alevit hakkab kütma suletud Sompa kaevanduse veereservuaar. “Seda sooja hakkavad kasutama neli suurt elumaja, rahvamaja ning lastekodu kaks maja,” loetleb Mäetaguse vallavanem Aivar Surva uudsele küttele üle minevaid hooneid.
Soojuspumpade rakendamine vähendab fossiilsete kütuste osakaalu nende majade kütmisel vaid veerandile, vastavalt vähenevad ka heitgaasid.
Soojuse kättesaamiseks vajaliku torustiku, pumpade, katlamajahoone, veetrassi ja elektrialajaama rajamiseks on vald koos keskkonnainvesteeringute keskusega kulutanud 8 miljonit krooni.
“Kuid ikkagi peaks veeküte olema kaks korda odavam kui kerge kütteõliga kütmine,” sõnas vallavanem.
Tema sõnul ootavad ka ümberkaudsed vallad eksperimendi tulemusi, sest kaevandustesse kogunenud vee kütmiseks kasutamise võimalusest on kõneldud juba 1990. aastate lõpust.
Lisaks Sompa kaevandusele on veega täitunud ka Ahtme ja Tammiku kaevandused, osaliselt on vett täis kaevandus nr 4, kaevandus nr 2, Käva ja Käva 2 kaevandused, Kohtla ning Kukruse kaevandused. Ka Maardu-lähedane vana fosforiidikaevandus peaks olema üle ujutatud.
“Usun, et kaevanduste abil kütjaid oleks teisigi,” arvas vallavanem Surva.
Ta lisas, et detsembris käiku minevaid soojuspumpasid saab muretult kasutada 30 aastat järjepanu isegi siis, kui Sompa kaevandusse tilkagi vett juurde ei tule.
Tegelikult aga seda muret ei ole, sest suurvee ajal on kaevandus veest nii tulvil, et isegi kütmiseks ära kasutatud vee tagasijuhtimisega võib tulla raskusi.
Tallinna tehnikaülikooli mäeinstituudi doktorant Veiko Karu ütles, et eriti suure küttepotentsiaaliga on Ahtme kaevandus. “Sealse vee soojusega saaks kütta Ahtme linnaosa ning torustiku kaudu ka ülejäänud Jõhvit,” rääkis Karu. “Pumbaga saaksime veest kätte baassoojuse, elektrisoojusjaam annaks talvel vajaliku ülejäänud soojuse.”
Karu kinnitusel sisaldavad kaevandused miljoneid kuupmeetreid kaheksakraadist vett, mis on jaotunud kaevanduskambrite vahel. Siiski on maa-aluse vee kogus võrreldav keskmiste järvedega.
“Selline kaevandus kütab igavesti. Nagu igiliikur!” viskas Karu nalja.
Pumbasüsteemide rajamisel tuleb hea seista vaid selle eest, et oma soojuse loovutanud vesi, mis kaevandusse tagasi juhitakse, jõuaks enne uuesti üles pumpamist taas soojeneda. Soojuse annab veele maapinnasoojus, mis omakorda pärineb Päikeselt ja Maa südamest.
Esmakordne maailmas
Vallavanem Surva nõustus, et teatud mõttes sarnaneb kaevanduseküte Islandil levinud geotermilise vee rohke kasutamisega. Ehkki Islandil ammutatakse maapõuest 40kraadist vett, on meiegi kaevandusevesi tõsiselt arvestatav energiakandja.
Karu sõnul on Rootsis ja Ameerikas ehitatud soojuspumbasüsteeme, mis ammutavad energiat mereveest.
Kuid vanade veega täitunud kaevanduste seesugust rakendamist pole tema teada maailmas varem kunagi proovitud.

Originaalartikli leiate Maalehe veebist.

Eesti maavarad ja kaevandamisviisid, loeng geograafiaõpetajatele, 10.11.2010

Geograafiaõpetajatel toimus 10.11.2010 õppepäev, mille raames käisid nad TTÜ muuseumis, Mäemuuseumis ning kuulasid ettekandeid.

TTÜ Mäeinstituudi assistent ja doktorant Veiko Karu pidas loengu teemal "Eesti maavarad ja kaasaegsed kaevandamistehnoloogiad"
Mäemuuseumis tutvusid õpetajad Eesti maavaradega, makettidega ning kivimitekoguga.

From Geograafia õpetajad TTÜs, 11.10.2010

Geograafiaõpetajate õppepäev Tallinna Tehnikaülikoolis


--Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko

pühapäev, oktoober 24, 2010

Tallinna Tehnikagümnaasium - "Tagasi kooli", 21.10.2010

Tallinna Tehnikagümnaasiumi vilistlane Veiko Karu andis "Tagasi kooli" raames üheksandale ja kümnendale klassile geograafia tunni. Veiko Karu rääkis tunnis Eestis leiduvatest maavaradest ning nende kasutamisest majandustegevuses.



eesti_maavarad
--
Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko

Arte Gümnaasium - "Tagasi kooli" ja TTÜ tutvustamine, 22.10.2010

TTÜ mäeinstituudi assistent ja doktorant Veiko Karu pidas kaks loengut Arte Gümnaasiumi õpilastele TTÜ huvipäeva ning "Tagasi kooli" projekti raames. Koos Veiko Karuga pidas loengut energeetikateaduskonna doktorant Paul Taklaja, kes rääkis elektrisüsteemist. Veiko Karu rääkis õpilastele sellest, et millises keskkonnas me elame, kuidas me saame maavarasid kasutada ja millises õpikeskkonnas noored TTÜs õpivad.


keskkond_inseneriteadus

From Arte Gümnaasium, 22.10.2010


--
Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko

Akrediteeritud labori teenused

Mäeinstituudi labor on akrediteeritud. Meie labori teenustega saab tutvuda siin:
http://mi.ttu.ee/teenused/
http://mi.ttu.ee/laboratory/

Twitter


Mäenduse ja geoloogia teadusklubi üritused