Kaevandusvesi hakkab kütma majasid soojaga

Ida-Virumaast saab väike Island: kaevandusevesi kütab maju 11.11.2010 Alo Lõhmus

Detsembri keskpaigas käivitub Ida-Virumaal esimene katlamaja, mis ammutab soojusenergiat mahajäetud kaevandustesse valgunud veest.

Ida-Virumaa vanu põlevkivikaevandusi saab energiaallikana kasutada isegi aastakümneid pärast viimase labidatäie põlevkivi ammutamist. Terve hulk niisuguseid kaevandusi on nimelt täitunud veega, mis püsib aasta ringi stabiilsel temperatuuril – umbes 7–8 kraadi juures.

Keegi pole oma silmaga näinud, mismoodi vanadest kaevandustest tekkinud allmaajärved välja näevad, kuid neis leidub miljoneid kuupmeetreid vett.

Kui seda vett tasapisi kaevandusest välja pumbata ning selles leiduv soojus üle kanda katlamaja küttesüsteemi, on maapõuest võimalik ammutada märkimisväärses koguses energiat. Soojuse ära andnud vesi juhitakse tagasi kaevandusse, kus ta uuesti soojeneb ning oma energiasisalduse taastab.

Veeküte odavam kui õliküte

Kaheksakraadisest veest 10 MW soojuse kättesaamiseks läheb tarvis 2148 kuupmeetrit vett tunnis. Mäetaguse valla eksperimentaalne katlamaja, mis 15. detsembri paiku tööd alustab, loodab maapõuest ammutada tuhat megavatt-tundi aastas.

Mäetaguse valla Kiikla alevit hakkab kütma suletud Sompa kaevanduse veereservuaar. “Seda sooja hakkavad kasutama neli suurt elumaja, rahvamaja ning lastekodu kaks maja,” loetleb Mäetaguse vallavanem Aivar Surva uudsele küttele üle minevaid hooneid.

Soojuspumpade rakendamine vähendab fossiilsete kütuste osakaalu nende majade kütmisel vaid veerandile, vastavalt vähenevad ka heitgaasid.

Soojuse kättesaamiseks vajaliku torustiku, pumpade, katlamajahoone, veetrassi ja elektrialajaama rajamiseks on vald koos keskkonnainvesteeringute keskusega kulutanud 8 miljonit krooni.

“Kuid ikkagi peaks veeküte olema kaks korda odavam kui kerge kütteõliga kütmine,” sõnas vallavanem.

Tema sõnul ootavad ka ümberkaudsed vallad eksperimendi tulemusi, sest kaevandustesse kogunenud vee kütmiseks kasutamise võimalusest on kõneldud juba 1990. aastate lõpust.

Lisaks Sompa kaevandusele on veega täitunud ka Ahtme ja Tammiku kaevandused, osaliselt on vett täis kaevandus nr 4, kaevandus nr 2, Käva ja Käva 2 kaevandused, Kohtla ning Kukruse kaevandused. Ka Maardu-lähedane vana fosforiidikaevandus peaks olema üle ujutatud.

“Usun, et kaevanduste abil kütjaid oleks teisigi,” arvas vallavanem Surva.

Ta lisas, et detsembris käiku minevaid soojuspumpasid saab muretult kasutada 30 aastat järjepanu isegi siis, kui Sompa kaevandusse tilkagi vett juurde ei tule.

Tegelikult aga seda muret ei ole, sest suurvee ajal on kaevandus veest nii tulvil, et isegi kütmiseks ära kasutatud vee tagasijuhtimisega võib tulla raskusi.

Tallinna tehnikaülikooli mäeinstituudi doktorant Veiko Karu ütles, et eriti suure küttepotentsiaaliga on Ahtme kaevandus. “Sealse vee soojusega saaks kütta Ahtme linnaosa ning torustiku kaudu ka ülejäänud Jõhvit,” rääkis Karu. “Pumbaga saaksime veest kätte baassoojuse, elektrisoojusjaam annaks talvel vajaliku ülejäänud soojuse.”

Karu kinnitusel sisaldavad kaevandused miljoneid kuupmeetreid kaheksakraadist vett, mis on jaotunud kaevanduskambrite vahel. Siiski on maa-aluse vee kogus võrreldav keskmiste järvedega.

“Selline kaevandus kütab igavesti. Nagu igiliikur!” viskas Karu nalja.

Pumbasüsteemide rajamisel tuleb hea seista vaid selle eest, et oma soojuse loovutanud vesi, mis kaevandusse tagasi juhitakse, jõuaks enne uuesti üles pumpamist taas soojeneda. Soojuse annab veele maapinnasoojus, mis omakorda pärineb Päikeselt ja Maa südamest.

Esmakordne maailmas

Vallavanem Surva nõustus, et teatud mõttes sarnaneb kaevanduseküte Islandil levinud geotermilise vee rohke kasutamisega. Ehkki Islandil ammutatakse maapõuest 40kraadist vett, on meiegi kaevandusevesi tõsiselt arvestatav energiakandja.

Karu sõnul on Rootsis ja Ameerikas ehitatud soojuspumbasüsteeme, mis ammutavad energiat mereveest.

Kuid vanade veega täitunud kaevanduste seesugust rakendamist pole tema teada maailmas varem kunagi proovitud. Originaalartikli leiate Maalehe veebist.

Eesti maavarad ja kaevandamisviisid, loeng geograafiaõpetajatele, 10.11.2010

Geograafiaõpetajatel toimus 10.11.2010 õppepäev, mille raames käisid nad TTÜ muuseumis, Mäemuuseumis ning kuulasid ettekandeid.

TTÜ Mäeinstituudi assistent ja doktorant Veiko Karu pidas loengu teemal "Eesti maavarad ja kaasaegsed kaevandamistehnoloogiad"

From Geograafia õpetajad TTÜs, 11.10.2010

Eesti maavarad veiko_karu

View more presentations from Veiko Karu.

Mäemuuseumis tutvusid õpetajad Eesti maavaradega, makettidega ning kivimitekoguga.

From Geograafia õpetajad TTÜs, 11.10.2010

Geograafiaõpetajate õppepäev Tallinna Tehnikaülikoolis

View all

Get your own

--Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko

Tallinna Tehnikagümnaasium - "Tagasi kooli", 21.10.2010

Tallinna Tehnikagümnaasiumi vilistlane Veiko Karu andis "Tagasi kooli" raames üheksandale ja kümnendale klassile geograafia tunni. Veiko Karu rääkis tunnis Eestis leiduvatest maavaradest ning nende kasutamisest majandustegevuses.

eesti_maavarad
--
Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko

Arte Gümnaasium - "Tagasi kooli" ja TTÜ tutvustamine, 22.10.2010

TTÜ mäeinstituudi assistent ja doktorant Veiko Karu pidas kaks loengut Arte Gümnaasiumi õpilastele TTÜ huvipäeva ning "Tagasi kooli" projekti raames. Koos Veiko Karuga pidas loengut energeetikateaduskonna doktorant Paul Taklaja, kes rääkis elektrisüsteemist. Veiko Karu rääkis õpilastele sellest, et millises keskkonnas me elame, kuidas me saame maavarasid kasutada ja millises õpikeskkonnas noored TTÜs õpivad.

keskkond_inseneriteadus

From Arte Gümnaasium, 22.10.2010

--
Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko

Üliõpilaste XI Suvemängud, Kääriku, 02...04.07.2010

Punktikarika ja aktiivsuskarika viis koju Tallinna Ülikool, mõlema karika pingereas jäi kolmandaks Tallinna Tehnikaülikool.

Ülevaadet loe EASLi kodulehelt

Kõige aktiivsem üliõpilane oli Veiko Karu Tallinna Tehnikaülikoolist, kes oli stardis 16 korral. Samuti oli Veiko aktiivseim tipikas ja tuli õppejõudude arvestuses kolmandale kohale.

From Üliõpilaste XI suvemängud

http://mi.ttu.ee/doktorandid/

--Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko

TTÜ doktorantide kogu

15.06.2010 pidasid Tallinna Tehnikaülikooli doktorandid ümarlauda. Arutleti nii doktoritöö kvaliteedi kui ka juhendamise jt doktorante puudutavate probleemide üle.

Ümarlaua tulemusena moodustati TTÜ doktorantide kogu. Doktorantide kogu on koht, kus TTÜ doktorandid saavad kokku, et arutleda doktorantuuri küsimustes, vahetada mõtteid, leida huvde kokkupuute punkte ja palju muudki.

Järgmine kokkusaamine toimub juba sügissemestri eel, 23 augustil 2010.

http://mi.ttu.ee/doktorandid/


--Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko

V doktorantide assamblee, 28.05.2010

Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia poolt kokkukutsutud doktorantide assamblee istung toimus maikuu viimasel nädalal Tallinnas ja sellest võttis osa üle 20 noorteadlase Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Ülikoolist ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist. Ühepäevase kokkutuleku päevakorral oli mitu olulist teemat, mille arengust sõltub paljude Eesti doktorantide heaolu, nende teadustöö efektiivsus ja kvaliteet. Teemadeks olid: doktorandi õigusliku statuse muutmine, juhendamine doktoriõppes, erinevate valdkondade doktoritööde tutvustused.

docassamblee


http://mi.ttu.ee/doktorandid/


--Kui see ei ole kasvatatud, siis on see kaevandatud!
http://mi.ttu.ee/veiko